22.10.15

Spaablogi Pärnu eri: Estonia ja Hedon

Spaablogi seni kolmesele skoorile (jaanuari kuni märtsi omadele) lisandus kaks tükki juulikuises Pärnus.

Käisin kõigepealt juuli algul Estonia Resort Hotel & Spa avapeol, mis oli supertore, üks selle suve kõige säravamaid ja ägedamaid pidusid! Ning siis sattusin kohe õige pea sinna uuesti, niisama puhkama, sööma ja ööbima.

Olin esialgu üsna skeptiline, sest 1) Estonia ei asu mere ääres (erinevalt nt Hedonist); 2) kuulsin kohe mingeid "Eesti parim spaa" repliike, aga ei suutnud siiski uskuda, et keegi võiks mu senise lemmiku ja number ühe (Gospa) troonilt tõugata.

Noh... ette rutates: läks nii, et mul on nüüd kaks lemmikspaad. Sest Estonia on tõesti väga-väga hästi tehtud, kõik on uus ja kaunis, samas rahulik ja mõnus ka. Püüan nüüd kõrvale jätta avapeo eredad elamused (nunnud näitlejad tubades teki all ja malet mängimas ning väga sümpaatsetest noortest meestest koosnev bänd keset basseini ja pärast restorani terrassil meie lauas) ja keskenduda spaale. :)

Saunaring koosneb seitsmest saunast: soolasaun (45°C), aurusaun (45°C), lõhnasaun (65°C), soe koht (80°C), kuum koht (100°C) ning kaks erilise elevuse allikat: vihasaun vihtlejatele (100°C) ja kollaste vannipartidega rõõmusaun (40°C). Sellele, kes selle viimase välja mõtles, annaksin ma küll geniaalsuse eest medali või musi või midagi, sest see on lihtsalt nii tore idee!

Lisaks on spaas väliterrass mullivannidega ja suitsusaunaga (80°C), suur bassein, veel toredate nimedega mullivanne, puhkealad, basseinibaar ning lisatasu eest Surnumere bassein ja privaatsaun. Kõik on väga ilus ja hästi läbi mõeldud. Hotellitoad ja restoran Noot on ka väga mõnusad. (Ääremärkusena tasub öelda, et KOKO arhitektid lihtsalt oskavad - nende loomingut näeb ka Gospas ja see, mis seal hiljem on teiste poolt muudetud, üldmuljele väga kasuks ei tule.)

Hedon Spa & Hotel jäi mulle ette juuli lõpus. Ööbisin siis seal esimest korda, varem olin käinud restoranis Raimond, mis on hea toidu ja mõnusa rannaäärse terrassiga, ning eelmisel sügisel enne Pärnu raamatuesitlust Postimehe/Arteri jaoks nende vaikset spaad testimas.

Ja paraku on nii, et kui vaikse spaa pääset mitte osta, siis on Hedon spaana üsna hall ja kahvatu elamus: üks aurusaun, üks leilisaun, vaid kaks sisebasseini (neist üks lastele) ja välibassein (mille planeerinud inimese mõttekäigust ma ei saa kohe üldse aru - madala ja jaheda veega bassein on pehmelt öeldes mõttetu, seal kõrval oleva lilleklumbi asemel võiks olla pigem selline välibassein nagu Gospas, kus on igal aastaajal tore ujuda).

Vaikses spaas on valik veidi parem, seal on soolase õhuga tepidaarium (40°C), soojade kiviistmetega aromaatne kaldaarium (50°C), aroomi- ja värviteraapiaga lakoonium (65°C), aurusaun, Soome saun, soolabassein ja massaažibassein. Lisaks saab kaasa hommikumantli ja kehahooldustooted, jalavanne teha ja puhkealal lõõgastudes taimeteed juua.

Kokkuvõtteks: Pärnusse minnes soovitaksin ma kindlasti pigem Estonia spaad (seda uut Resort Hotel & Spad, neil on samas linnas ka hoopis teistsugune Medical Spa). Kui aga on soov kindlasti merevaatega toas ööbida ja/või merevaatega restoranis süüa, siis võib muidugi Estoniat lihtsalt Hedoniga kombineerida, jalutuskäik ühest teise pole kuigi pikk.

17.10.15

Kuidas olla õnnelik

Üks mu kahest väga lahedast vanaemast ütles kunagi ühel sünnipäevapeol aset leidnud inspireeriva vestluse käigus, et tema ei kahetse midagi - ei tehtud asju, sest ta ilmselgelt tahtis neid teha, ega ka tegemata asju, sest ta ilmselt ei tahtnud neid piisavalt. Ja... see oli (ja on) nii äge!

See tuli mulle meelde, kui lugesin kuskilt hiljuti miskit lugu, kus jagati ka soovitusi, kuidas elada tähendusrikast ja head elu: pane aga paika, mis on need asjad ja eesmärgid, mis pakuvad Sulle naudingut, ning mis ja kes on Sulle kõige olulisemad, ning anna minna.

Sest kõige levinumad kahetsuse objektid pidid olema, et oleks võinud täide viia oma unistused ja armastatud inimestega rohkem aega veeta.

See õnnelik olemise teema tundub üldse viimasel ajal eriti aktuaalne olevat, kui juba isegi Äripäev sellest kirjutab, aga Eva-Maria Kangro artikkel "Kuidas saada õnnelikuks?" oli ka mu meelest väga hea, paar allpool olevat kohta kõlasid mu jaoks kuidagi eriti.

"Õnnelikkuse skaalal on kehvemas seisus need, kelle kõrget võimu- ja prestiiživajadust toidavad materiaalsed välimäärajad ja sotsiaalne võrdlus. Ehtsale rahulolu- ja õnnetundele on lähemal need, kes kogu oma inimliku edevuse juures väärtustavad eelkõige terveid suhteid ja mõnusaid elamusi."

"Mõned õnnenipid: veeda aega inimestega, kes Sulle korda lähevad; võta ette seda, mida päriselt naudid ja väärtustad; tunne mõnu ka pingutusest; teadvusta, mida hetkel teed; tarbi mõistlikult; ära kahetse."

13.10.15

Armastus ja karud

"Armastus on tunne, elu ja ilu, mitte see, et kodus on dresseeritud karu."

Sellise ilusa lause olen suvel kirja pannud. :)

Pilt on tehtud juulis ühel nädalavahetusel Pärnus ja üsna kiiruga, olin selle samamoodi unustanud, nagu mainitud lausegi, aga nüüd leidsin telefonist ja oli topeltrõõm, sest see Eksistantsu kleeps on mind jälitanud pärast sama pealkirja kandva postituse tegemist nii Kihnus kui ka Pärnus.

8.10.15

Kihnu lummuses

Ma olen ikka Kihnu lummuses, nii et jäädvustan siia lingi oma loole nädalavahetusest Kihnus ja Meisi pildistatud kaunitele fotogaleriidele ka:
Kihnu soolane suudlus
Elu24 galerii: Kihnu Viiulifestival sai lõpu kunstioksjoniga ja suure peoga rahvamajas
Elu24 galerii: Heimar Kuuskler kostitas Kihnus kirjanikke ja muusikuid
Elu24 galerii: Evelin Ilves ja Andrus Kivirähk meeleolukal viiulifestivali kirjandusõhtul Kihnus

"Kaks mõtet tulid minuga Kihnust veel kaasa: kirevad värvid aitavad sügistalvise halluse üle elada ja kui töö hakkab pidu segama, tuleb tööga tagasi tõmmata. Nii ebaeestlaslik, nii ilus."

Loosse kirja panemata jäi see, et tegelikult ma peaaegu kartsin sinna minna, sest... mu esimene kord Kihnus, jaanipäev 2013, oli lihtsalt nii-nii täiuslik, kõige imelisem jaanipäev siiani. 

Läksime Pärnust punaste purjedega Blue Siriusega üle peegelsileda mere, päike säras ja ilm oli soe, naersime ja laisklesime kuus tundi päikesesoojal puidust tekil, mu ümber olid kõige armsamad inimesed. Kohapeal kokkasime-sõime-jõime ühe vana maja õuel ja pärast läksime (kes jalgrattaga, kes jalgsi) Kihnu jaanitulele. 

Ja see oli üks geniaalselt korraldatud pidu: seal oli nimelt kaks bändi - kui üks lõpetas, siis teine alustas, kui teine lõpetas, alustas esimene uuesti. Nii et me muudkui tantsisime ja tantsisime. Hommikuks olid mu heledad kingad pruuni-roheliselaigulised ja katki ning läksid rõõmuga mahakandmisele. :)

Saun ja tünn oleksid võinud ehk tookord veel ka olla, aga need olid siis seekord. Tormine meri ja vana väike praam Amalie Munalaiu sadamast ka. Ja jälle oli 100% puhast rõõmu ja tänutunnet, hea seltskond ja unustamatu pidu!